Tuvist brevetini

Mis paganama needus mul nende loomadega on???? Täna läksin puhkajate elamist üle vaatama ja lilli kastma. Hakkasin aias miskit suuremat jorjenit (minu isa ütleb, et kõik lilled on jorjenid ja mina kuulan hea lapsena oma isa õpetusi) kastma kui voolik jäi seisma ja mina vandusin kolmes kohalikus keeles. Potist vaatas mulle vastu noor tuvi. Vaatas ja lösutas ja vaatas. Torkisin teda voolikuga, selle peale läksid kuklasuled edevalt turri, kuid ka ainsa temapoolse reaktsioonina. Mingil huvitaval hetkel mõtlesin juba kuidas tuviprae tegemine käiks... Lõpuks leidsin lahenduse - tõstsin ta heki alla paterdama. Selle peale pikeerisid armastavad vanemad mul üle pea, mis andis samas kindlust, et ehk ei söö õrna tuviliha täna öösel mõni kaslasest kiskja.... Igatahes - PALUN lõpetage need naljad nüüd ära. Hamster, siil, tuvi.... Kes järgmiseks?! Küülik läheb pannile, teist varianti nende puhul ei eksisteeri!!!

Tegelikult oli tänases päevaplaanis kõige olulisema sündmusena kirjas brevet. Ehk siis siinse bürokraatianõtruse viimane etapp e. kuulekuse eksam, mille sooritamise järgselt tohib võistlusplatsile astuda. Hoidsin aega ja kohta natuke saladuses sest olin niigi närvis.... Registreerimisel lasin meid panna teise gruppi, et anda Isabelile aega platsi ääres toimuvast aru saada ja ise vaadata mis täpselt ikkagi toimub. Olen seda eksamit varem täpselt ühe korra näinud ja kahe koera esituses. Seekord oli platsil ca 20 koera ja kahes grupis. Grupid seega suured ja sagimist ehmatavalt palju rohkem!

Õnneks sain auto parkida kohe platsi äärde ning ka eelnev autost välja elu vaatama - autosse - välja ja kohe kiirde soojendustöö - autosse - platsile liikumine õnnestus 100%. Pälla astus platsile ja hakkas tööle! Seda hetke kartsin kõige rohkem sest kui tal on liiga äge, siis on tööle keskendumine üle keskmise keeruline.

Vedas ka sellega, et esimeseks harjutuseks oli rihmas kõrvalkõnd - üks meie leivanumbritest. Brevetis seisavad rihmaga kõrvalkõnni ajal kõik ülejäänud osalejad paari meetriste vahedega rivis ja ükshaaval siis kõnnitakse seisjate eest sirge läbi ning seejärel slaalom teiste vahelt algusessse tagasi. Teised koerad peavad samal ajal kenasti istuma või lamama. Pälla puhul kartsin just seda passimise osa, kuid kõik toimis suurepäraselt.

Järgmiseks asendivahetused rihma otsas enda kõrval. Seekord asendite järjekorraks istu-lama-istu-seisa-lama. Pälla vajas istust seisma tõusmiseks lisakäsku ja sinna läks esimene punkt. Seismine on tal selline vahelduv - kohati teeb superhästi ja siis nagu kiiluks midagi kinni. Ma ei ole suutnud probleemi allikat tuvastada, kuid pole väga otsinud ka.... peaks....

Edasi 2 minutit rivis lamamist. Järgnevat ei osanud keegi ette ennustada ja rahvas sai paraja ehmatuse.... Koerad olid lamanud umbes poole ajast kui Pälla kõrval (!!!) tõusid labrador ja mali ning.... läksid kaklema!!! Selle peale hüppas püsti veel x arv koeri, kes hakkasid ringi laperdama, selle peale jooksid omanikud. Ja Pälla lamas!!!! Ühel hetkel kui mali talle praktiliselt pähe astus, hüppas ta püsti, kuid minu käratamise peale lamas tagasi. Vaatasin, et mul ei ole mõtet kohe tema juurde tormata ja veel vähem sellest hullumajast läbi enda juurde kutsuda. Kui asi natuke rahunema hakkas läksin juurde ja kükitasin ta juurde maha. Lõpuks saadi kõik koerad kätte ja rahvale anti paar minutit koerte kontrolli alla saamiseks. Tegin natu kõrvalkõndi ja Pälla toimis suurepäraselt. Harjutust korrati ja Pälla lamas asja ära ilma probleemideta. Ta on ikka täiesti uskumatult hea koer!!!

Rihmata kõrvalkõnd on lihtne - kaks koera/koerajuhti alustavad platsi erinevatest otstest ja kõnnivad üksteisele vastu. Möödutakse nii, et koerad on 'seespool'. Teises platsi servas tagasipööre ja uuesti sama möödumine. Pole probleemi :)

Juurde kutsumisel läks järgmine punkt - Päll tegi oma klassikalise vea ja istus ette viltu.

Lõpuks olid jäänud ainult kohale saatmine ja eseme toomine. Mõlemad samad nagu koduski. Seega oli minul juba pinge maas sest neid kahte harjutust Pälla arrrrmastab ja oskab. Kohale saatmisele järgnes publiku plaksutamistorm - super kiirus ja konkreetne lamamine täpselt rihma peale.

Eseme toomise otsustasin teha puuhantliga (labürinte harjutan mänguasjaga, et ei solgiks toomist ennast ära) ja oli õige otsus. Aga.... hakkasime minema alguspunkti kui malinois sai miskit moodi lahti ja läks jälle labradorile kallale! Oli paras hullumaja ning kohtunikud olid üllatunud kui ma ütlesin, et ei vaja koera kontrolli alla saamiseks aega. Ja.... jälle plaksutamistorm :D

Kokku siis 98 punkti ja kui ma ei eksi, siis oli tegemist ka päeva parima summaga. Eksami läbimiseks oleks piisanud ikka tunduvalt vähemast ;) Pärast käidi gruppidena küsimas kas Pälla on päris puhas hollandi lambakoer ja kui vana jne jne jne. Ehk siis kohalik fännklubi täienes märgatavalt. Raamatute kätte andmist oodates mul igav igatahes ei olnud.

Pärast kuulekuse breveti toimud kõrvalplatsil agility brevet - ehk siis ka agilitys peab võistlemisloa saamiseks läbima täpselt sama kadalipu. Brevetiks on lihtsalt väike agilityrada, kus sees kõik takistused.

Kui ma ei eksi, siis mali ja labra said ka tulemused kirja, mis minu arvates on sigadus. Samas on mõlemad ka lihtsalt koertekooli lõpetajad ega püri võistlusplatsile. Ehk siis nii ja naa. Väike okas jäi küll. Aga Pälla oli täna tõsine pärl!