Erikast ja.... KÜÜLIKUTEST

Alustan küülikutest sest erikajutt on suures osas foorumist kopitud. Ei anna ühte asja kaks korda kirjutada....

Et siis KÜÜLIKUD. Äratus oli kell 5 ja koera kusetamine 5.45. Kusetama/kusema minekuks möödume jalgpalistaadionist ja viskasin hajameelselt pilgu sinnapoole. Sa püha müristus!!!! Ilmselgelt on seal linna parim muru ja niidukit nad ei vaja! Kui tahta küülikujahti pidada, siis oleks pidanud sinna automaadiga minema! Pälla suureks kurvastuseks läksime me kiiresti edasi.... Ja sellega ei olnud tänane küülikudraama lõppenud. Õhtul tegime täpselt sama ringi. Keerasime just kanaliteele kui küülik.... tuli meile vastu. Kenasti ja vaikselt mõtiskledes. Ja muudkui tuli, ma ei tea kas palavusest ajukahjustuse saanud või muidu loll aga palju ei puudunud, et väsimusest koomas Pällale oleks küülik suhu jooksnud. Lõpuks ma avaldasin arvamust igasugu loomade suitsiidsete kalduvuste kohta. Selle peale ehmatas küülik end kringliks ja pani tuldud teed tagasi jooksu. PIKI teed loomulikult. Isabeli seest väljus sihuke ahhastuseröögatus, et kõrvaltänavas hakkas koer haukuma. Seoses loomaarsti ettekirjutusega oli ta kahjuks rihmas..... Pälla siis, naabertänava koera kohta ma ei tea.

Ja näitusest....
Hollandi erinäitus on mul ammu unistuste reas suht kõrgel kohal olnud ja nüüd sai see siis tehtud. Mõned siinsetest lugejatest tõenäoliselt ei tea, misasi see erinäitus on... Sellel näitusel on ainult ühte või paari või mitut tõugu koerad ja kohtunikud enamasti hinnatavat tõugu kasvatanud või muidu natuke rohkem huvilised. Sellel näitusel olid siis ainult hollandi lambakoerad oma kolme karvavariatsiooniga ja näitus toimus tõu kodumaal, mis teeb asja veel hullemaks. 'Omadest' olid kirja pandud Pälla (Dark'Un's Isabel-Hartje) ja Hollandis elav kasvandik, Eesti esimeses lühikarvaliste hollandlaste pesakonnas sündinud Jedda (Esaber Denker met Wanda).

Jedda omanik on küll natukese (köhh köhh) koerakogemusega, kuid näituseringi polnud elus astunud. Seega sai tervelt üks kord ka trenni tehtud ja ringi astus ta koeraga ise. Kui ma kataloogi lahti lõin ja nägin, et ringis on kokku 10 juuniorisast, siis võttis ikka kõhedaks küll ja lugesin omanikule lohutussõnu juba ette, et näitus on näitus ja töö on töö ja elu on elu.

Pärast kirjeldusi jättis kohtunik ringi kuus koera. Meil oli ringi ääres juba pidu, et Jedda ei läinudki esimese valikuga välja! Siis paluti veel kahel lahkuda ning pandi välja neli kohatahvlit ja neli karikat. Minul juba hing hõiskas, et vähemalt saavad omanikud elu esimeselt näituselt karikaga koju minna! Ja..... siis astusid nad nr 1 juurde ja see ei olnud eksitus!!!! Kuskilt pärapõrgust pärit ja absoluutselt mitte hiilgava näitusesugupuuga koer võitis Mina siiani ei usu..... Ütleme nii, et seletamist oli pärast päris palju, et kesasi see Jedda ikkagi on ning tõesti - ta on sihukesest kohast nagu Estland!

Ja homme hommikul pannakse Jeddale jälle nimekaart (pildiga) kaelarihma külge ja ta läheb oma igapäevasele tööle - ta töötab hooldekodus teraapiakoerana. Ilus JA usin

Pälla täitis ootused, kuid ei rohkemat. Ühelt päevalt olekski natuke palju tahta olnud. CH klassis sai ta hinde 'suurepärane' ja oli kolmest koerast kolmas.