Kultuurist ja kultuuritusest

Räägiks kohalikust autokultuurist....

Ei räägi prüsselist. Räägiks just väikelinna idüllist ja kiirteedest e. siis sellest, millest ma natuke tean ka.

Kiirteed on sellised asjad, mis viivad kiiresti edasi. Nii kiiresti kui parasjagu julged. Alguses viisid nad Incat edasi suht aeglaselt, kuid nüüd tekib hetki, kui spidomeetrit vaadates mõtlen uuuuups ja tõstan jala gaasipedaalilt. Inca on üks ütlemata tubli auto. Üllatav on see, et vaikselt kulgedes oli kiirtee tunduvalt närvesöövam keskkond. Pidevalt oli vaja kellegi eest ära saada või siis kuhugi vahele kiirendada, et veel aeglasemast uinujast mööda saaks. Sõites nii 115-120 km/h (Belgias on 120 km/h maksimaalne lubatud), saab rahulikult kulgeda keskmises reas. Parempoolsetest sõidad mööda ja vasakult möödutakse sinust. Tõmblejaid on ülivähe ja pigem on tõesti rahulik kulgemine. Ainukesed närvidele käijad on need, kes arvavad, et teises reas kulgetakse 100 km/h.... Sellistest minnakse mööda paremalt - vihjeks või nii. Mina nii ei tee, mina ei ole nii julge. Mulle on aja jooksul tehtud küll, enam mitte.... Eestis olles sai tehtud ka Tallinna ring ja ma kiristasin ainult hambaid kuidas eestlane ei oska kiirteel sõita!!! Nukker lausa. Istutakse sama kiirusega kõrvuti ja blokeeritakse kogu tee, kulgetakse vaikselt teises reas, samas kui esimene vaba... Näiteid ühe otsa peale lausa mitu.

Väikelinna idülli juurde kuuluvad kitsad tänavad ja parema käe ristid. Tähendab asi seda, et sõidetakse aeglaselt tiksudes ja antakse teed. Siinkohal kehtib küll nüüdseks liikluseeskirjast välja jäänud, kuid paljudel meeles olev punkt - kui kõhkled, annad oma eesõiguse ära. Siiani ei ole ma aru saanud sellest idiootsusest, et kaks autot teevad vasakpööret üksteise selja tagant. St sõidad teisest otse mööda ära ja siis keerad. Aga kui viis autot tahavad vasakule keerata ja sõidavad üksteisele liiga pärakusse? Igatahes on see üks müstiline olukord ja ma iga kord teen Incale pai, kui sellised üritused läbitud saavad. Möödunud nädalal kulgesin mööda linna peatänavat (kitsas ja vaheribaga ja kahel pool jalgrattateed ja kõnniteed ja ühel pool veel parkla jalgrattatee ja kõnnitee vahel - st paras kompott) kui kaugusest kostis sireen. KÕIK võtsid hoobilt hoo maha - mõlemas suunas. Selgus, et kiirabi läheneb minu selja tagant ja hetkega oli tänaval tühi sõidurada! St kõik minu sõidurea autod olid jalgrattateel, jalgratturid seisid rataste kõrval kõnniteel, minu ees olev auto rattateele ei mahtunud ja sõitis üle eraldusriba vastassuunavööndisse, kuhu oli talle hetkega ruum tehtud. Asi toimus müstilise kiirusega ja ilma ühegi probleemita. Kiirabi möödus, vastassuunast tagasi tulijale anti eelisõigus, autod, ratturid, jalakäijad jätkasid rahulikult oma teed nagu poleks midagi juhtunud. Müstika!!!

Aga siinjuures ka sihuke pisiasi, et Incal on vasaku ratta kohal plekis pisike mõlk ja taga on stange ühe nurga pealt korralikult kribitud. Eestis käies isa märkas..... Kus ja millal juhtunud - ei tea. Siin riigis ei ole mõlgid midagi erilist - ikka juhtub, noh..... Nüüd koputan vastu puud ja sülitan igas suunas jne jne jne.