Trenn nr 1.

Täna oli siis tõetund. Ehk Pälla sai Belgias trenniplatsil käpa valgeks. Minul käed värisesid nagu enne eksamit ja mitte ainult.... no teate küll mis veel, eksju. Meid oli ikkagi pandud debutantenite gruppi. Kes ei viitsi blogi tagasi kerida, siis see tähendab, et pandi võistlejate hulka, mitte eeleksamiks valmistujatega kokku. Õnneks oli Pälla pühapäeval debutantenite treenerile piisavalt muljet avaldanud. Koos meiega astusid trenniplatsile needsamad kaks borderit, kelle trenni talvel kiibitsesin. Ütleme nii, et nad on vahepeal usinalt trenni teinud ja kui talvine tase olek meile OK olnud, siis nüüd sattusime sellise tasemega tenni et..... oih..... Mõned harjutused tegime seetõttu ka lihtsama versioonina.

Pälla oli alguses totaalselt.... idioot, paberitega. Plats ju asju täis ja kas on agility või kuulekus või mis üldse toimub noh. Üldse ei läinud käima ja tõmbles ringi. Minu närveerimine ei teinud asju parmeaks. Kui debutantenite kõrvalkõnni ajal kola praktiliselt maas ei ole, siis selles trennis olid kõrvalkõnnid ikka P1 tasemel. Pälla on nüüd teinud kõrvalkõndi üle poolikute plastmasstünnide ja kiige (lõpus pakkus kenasti 2on2offi, treener pungitas silmi, minul oli lõbus), istunud kõrvale autorehvi sees, kõndinud kõrval traktori rehvi peal (mina keskel) jne. Treener ütles, et muidu pole viga aga ilmselgelt ei ole ta kola kohanud. Samas ei karda midagi ja pigem tormab asju katsetama.

Kettide küljes ja ebatasase pinnaga platvormil istu-lama-seisa tulid ka teisel katsel täitsa kenasti välja. Esimesel katsel oli kummaline ja treener hoidis siis plate serva kinni. Esimese korra kohta päris hea.

Kohale saatmine läks musta ja pimedasse kohta. Kapitaalselt. Pälla tegi ippiiiiiiii ja jooksis platsil olevaid asju uurima. Ta hakkab kohta nüüd söögi alla ja söögi peale ja söögi ajal saama. Tegelikult pällatas ta sellega juba ka eile jalutuskäigu ajal. Mingi piss pähe löönud ilmselgelt!

Eseme toomisel tahtis treener näha kuidas tal üldse eseme mott ja ruumiline mõtlemine on. Ütleme nii, et Pälla on hantli järele ogar. Pigem on motti liiga palju ja kogu toomine 'puhtaks' tegemata. ruumilise mõtlemisega.... Noh kui koer peab pugema läbi võrkaia prao, turnima üle kiigena pandud reformvoodi põhja, ronima auku ja pugema väetisetünni ümber oleva alumiiniumraami sisse läbi väikese vastu maad oleva augu ning teisest küljest kui asjale lähenedes ning siis sama teed pidi ka tagasi tulema.... Pälla, olles obune, üritas küll üle minemisi pakkuda. Kohati ka õnnestus. Motiprobleemi ei tekkinud aga ütleme, et esimeseks korraks oli ikka rämedalt raske. Kõrvadest tuli ikka paksu suitsu!

Rihmata kõrvalkõnd oli vähema kolaga ja Pälla sai näidata, mida ta oskab. See kõrvalkõnd oli ikka tõesti ilus.

Ja siis tuli asi, mille õnnestumisesse ma ei uskunud isegi parimas unistuses. Pooleks lõigatud plastmassist tünn oli maas nagu vann ja kahe rehvi vahel kõikumas. Suurus... noh Pälla pidi end lamamiseks natuke mahutama, borderitel polnud probleemi. Koer sisse seisma, ise eemale, teised istusid seljaga koera poole, mina seisin näoga. Ja siis seal sees seisa-istu-lama-istu-seisa. Mõlemad boderid arvasid, et lamamine on veel midagi aga seismine.... böööööö. Eks nad lõpuks seisid. Kui Pällaga läksin, siis treener ütles, et teeme hästi rahulikult ja aeglaselt. Ja siis otsustas Pälla, et oleks nagu päris koer ja teeks tööd. Ronis sinna vanni nagu ei oleks elus midagi muud teinud. Jäi käsu peale seisma ja tegi puhtalt, esimesele käsule ja kiiresti kõik asendid ära. Kõigil oli karp lahti, minul ka.

Pühapäeval siis uuesti.... Kahjuks ei saa vahepeal platsile minna sest asukoht on jalgpallistaadioniga samal territooriumil ja väravad lihtlabaselt kinni. EHK on mingid trennid ja siis lahti.... eks käin piilumas. Tahaks kola otsas turnimist vaikselt harjutada ja treener ka soovitas, et kui õnnestub, siis võiks. Koer muidu nunnu aga ilmselgelt on elu liiga lihtne olnud ;)

Ütleme nii, et mina olen sigarahul :)