Alguse asi - viitsin veel kirjutada

No ei ole töö tegemise vaimu peal. Mul kipubki nii olema, et hommikupooliku unelen ja pärastlõunal läheb andmiseks. Siin olin eelmisel käimiskorral sageli viimaste laborist lahkujate hulgas.

Eile hommikul sain Pällale puuri, kuid ei hakanud veel autosse püsti panema sest nagunii oli vaja Tervurenist träni ära tuua ning kummitas ruumiprobleem. Pool päeva läks selle peale, et jälgida varjude liikumist maja ümber ja leida autole sobivaid parkimiskohti. Kokkuvõte - varje ei ole! Ehk siis minu sisse hakkas tekkima väike mure. Siin majas on ka täistehnikaga katseloomade tapamaja, mida enam ei kasutata. Või kui kasutatakse, siis ikka üliharva. Tapamaja juures avastasin pisikese lambaaia, mis kenasi katuse all ja täiesti varjus terve päeva. Otsisin targemad üles ja küsisin kas tohin puuri hoopis sinna panna. Sain loa ja pakuti ka varianti puur panna hoopis tapamajja sisse. Ma arvan, et õues on Pällal parem ja seal ta hetkel ka on. Küsiti kas ma ei taha teda aeda lahti jätta, et ta saaks joosta - jajaaah, serv nii 80-90 cm ning jookseb ta jee. Puuri kolimise juures oli sekretär abiks ja no ma siis näitasin natuke, mida Pälla oskab. Pärast seda kihas labor veel mitu tundi, et mul on mingi imekoer. Nõuavad demonstratsionesinemist.

Õhtul käisime Tervurenis. Isabel oli kõrvaotsteni õnnelik! Tema jaoks olime me lõpuks kuhugi kohale jõudnud - tuttavad inimesed ju ees! Ilmselgelt oleme kohal!!! Lastel oli samuti lõbu laialt, Irisel oli küll ka mure, et kus on Jeti.... Isabel sai veejoaga mängida ja aias rallit joosta ja ämblikut nuusutada. Ainult lambakonte ei antud.... Õhtul oli urus täiesti lapiti. Pooled asjad ununesid loomulikult Tervurenisse. Seega peame sinna varsti jälle minema.

Minul on hetkel veel rahulik sest laborant, kes peaks mind õpetama hakkama, tuleb alles homme. Siis tuleb valge kitli periood ja lõpuks kromatogrammide lugemine ja andmete analüüs. Põnev, kuid ma tean, et ma ei oska.... Näis.