Enne kui keegi torkima hakkab

Et natuke update'i....

Teate kui naljakas küsimus on - mida sa õppinud oled. Või et - mida te trennis teete. Trenni kui sellist teeme oma koertega üldse ainult paar korda nädalas. Mida trennis tehakse? Mina õpin näiteks mitte mõtlema. Jeti õpib seda, et teised koerad tohivad ka platsil olla. Jeti on tublim. Mida ma õppinud olen? Megapalju koerte karjakäitumisest ja kehakeelest ja millal sekkuda ja millal mitte ja mis hetkel ja millal koer õpib sinu sekkumisest ja millal mitte. Hetkel tegelen motivatsiooni ja motivatsiooni vahest aru saamise õppimisega - millist arusaamist vajab koer, et temast saaks midagi rohkemat kui sportkoer. Ma arvan, et hakkan mõikama, kuid see võib tähendada ka seda, et ühel hetkel kuulen kudias ma olen jälle liiga palju mõelnud ning kõigega puusse pannud. Juhe on igatahes suht koos....

Eile käisime ühe koerteklubi avamisel. Oli hunnik demosid ja muidu suhtlemist ja mõnus seltskond jne. Mõnus äratundmisrõõm oli, et ka siin on tavalised koerad ja tavalised koerajuhid. St kuna demod olid sama klubi rahvalt, siis ei midagi säravat ega hüpersuurepärast. Mida ma ei olnud enne näinud ja mis jättis kustumatu mulje oli lammaste karjatamine. See oli tase kuubis! Ühel hetkel tuleb ka ehk hunnik pilte üles.

Enda jaoks on hästi positiivne, et seltskond hakkab mind tasapisi omaks võtma. Kui alguses oli olukord, et kurt inimene ei saanud minust aru ja pigem hoidis eemale, siis praegu tulevad juurde ning saame käte, jalgade ja muidu naeratuste abil asjad aetud. Hollandi keelest saan juba suht hästi aru, viipekeel tuleb ka tasapisi. Hästi palju on abiks, et viipekeele tähestik on suht sorav (aeglane küll).

Ma võtaks natuke kartuli-vorsti salatit, kaks rakvere pihvi, paar viilu pere rukkileiba ja üks premium kõlab ka hästi. Issi tehtud munapudrust lähen ma nüüd und nägema! Ö!