Nostalgiahetk

Kohtasin poes lihaleti ees murelikke inimesi. Tundus, et suhtlesid Poola keeles, kuid võis olla ka mõni teine 'idakas'. Igatahes olid meestel seljas kergelt määrdunud ehitustunked ja pilgus mure - lihatoodete hinnad võtsid põlve värisema. Meenus enda esimene kohtumine siinsete hindadega ja murelik mõtisklus. Nüüdseks olen sellest üle saanud ja võtan elu sellisena, nagu see on. Hiljem kohtasin nimetet mehi riiulite vahel uuesti - seekord olid peos konservipurgid, millel info kahes kohalikus keeles (flaami ja prantsuse). Jajaaah, teame.... Pildid on tegelikult suht adekvaatsed, ausõna.

Täna hommikul sööstis Pälla teed mööda edasi ja siis võssa. Täitsa lahe oli vaadata kuidas nõgesed laperdasid ja mõni meeter tagapool lendas Pälla nigu üle keskmise ekskavaator. Ma just mõtlesin, et noh, ees võsa ja see küülik saab kenasti minema kui.... järsku kostis korralik krabin, mis suundus kõrgustesse. Ma jõudsin isegi mõelda, et mida k****t, küülikud ju ei roni puu otsa... aga siinsel barbarite maal võib muidugi kõike juhtuda..... Ja siis vahtisin tõtt musta-valgekirju kassiga. Vaene kiisu, Pälla rikkus tema jahiplaanid kõik ära! Nii palju siis varahommikusest hõrgust küülikupojast. Aga kohvi ta tõenäoliselt ei vaja - vererõhk laes nagunii.