Kohalikest külaspordialadest
Spordiala nr 1: Poes käimine.
Tänavad on siin inimestest üllatavalt tühjad. Üksik jalgrattur, üksik jalakäija. Aga mine kohalikku suurpoodi ja järjekord on kindel. Kellaajast sõltumata. Ei tea kas nad lihtsalt materialiseeruvad sinna? Pood on üldse üks huvitav koht. Ma ei ole seal kordagi käinud ilma, et kassas oleks mõne minu ees oleva inimese asjade või krediitkaardiga mingit jama. Pood on suht pisike, no ütleme tartus raatuse poe mõõtu. Samas kärusid on õues rivide kaupa. Kui kõik need kärud poodi laiali laotada, siis kataks nad põrandapinna ühtalse kihina. Ja võimalik, et mitte ühe.
Spordiala nr 2: Jalgpall.
Asulas on ca 10 000 elanikku, ok teine sama suur algab kohe kõrvalt ja siis on suurlinn. Asulas on vähemalt kolm erinevat jalgpalliväljakut/klubi. St kolm olen ma kogemata leidnud, neid on kindlasti veel.
Spordiala nr 3: Friikartulite söömine.
Friikaputkas on ALATI järjekord ja tullakse pikkade ostunimekirjadega.
Rahvusspordiala nr 1: Streik!
Nüüd ma jõuan pointini. Plaan oli homme Tervurenisse minna. Lähen lauba sest homme on Prüsselis murumängud trammide ja metrooga e. streik. Reede õhtu Prüsselis ilma ühistranspordita... Mul on peaaegu kiusatus ikkagi minna ja tasuta leiba selle tsirkuse juurde vist ei jagata.

2 Comments:
Belgia on arenenud riik. Äkki nad valdavad teleporteerumist?
Mul on jällegi tunne, et Tartus valitakse lahtiolevate kassade arvu väga hoolikalt just nii, et kogu aeg ikka pikk järjekord oleks. Eriti Rimis.
Postita kommentaar
<< Home