Tatatadaaa! Valitud sai..... Antwerpen

Panin reedel näoraamatusse küsimuse - Antwerpen või Brugge. Ise olin suht kindel, et hommikul ei viitsi kuhugi minna. Väga ei viitsinud kah aga.... alternatiiviks oleks olnud töö tegemine. Seega läksin. Veel Gentis seisin raudteejaamas sõiduplaanide ees ja mõtlesin. Peale jäi ikkagi Antwerpen ja põhjus lihtne - ma teadsin, mida seal näha tahan. Brugge oleks olnud tundmatu maa.

Antwerpenis sai Tiidu ja co'ga nädalake tagasi ka käidud. Ooot... Oligi ainult nädal või on mul ajaarvestus lõplikult sassis? Noh igatahes üks kord teine kord käisime aquatopias ja pizzat söömas. Tiit näitas tookord, et loomaaia värav on kohe raudteejaama kõrval ja selgus, et sealsamas on ka teemantimuseum. Seega huvitavad kohad hunnikus koos.

Kõigepealt uurisin uuesti Antwerpeni raudteejaama - see ON vaatamist väärt. Kaugelt näha, et linn on x aega väga rikas olnud - kulda ja marmorit ja kõike ja rohkem. Täitsin ka ära sotskohustuse ja proovisin luikse vaffelit. Kes ei tea, siis neid kuulsaid vaffeleid on siin kahte tõugu ja Prüsseli raekojaplatsil sai proovitud Prüsseli oma. Maria, palun vabandust, kuid ka mina kuulun luikse eelistajate hulka.

Järgmiseks siis loomaaed. Neli tundi.... Mu jalad on ümmargused. Aga pingviinid olid (kes ei tea, siis ma sügavalt fännan pingviine) ja kaelkirjakud ja elevanditita ja ilma klaasi või võrguta linnupuurid, kust linnud välja ei tule ja merilõvide etendus. Merilõvid jätsid sügava mulje just koolitamise koha pealt - kuidas imelihtsalt on kasutatud ära targeteid ja kui täpselt töötas treeneri vile. Vinge oli! Laisik oli kah ja ta isegi liigutas! Ja jaaguarid ja kadedusest roheline leopard. Lühidalt - fotosid ei ole!

Kui loomaaiale ring peale sai, siis jäi veel parasjagu aega (minu arvates) teemantimuuseumi jaoks. Antwerpen on ammustest aegadest olnud maailma mitteametlik teemantide pealinn. Muuseumi andmetel käib sellest linnast hetkel läbi 90% lihvimata ja 50% lihvitud teemantidest. Igasugu kulla ja kivikeste poode on kesklinn pilgeni täis. Muuseum oli kummaline oma audiogiididega - inimesed käisid ringi telefonid kõrva ääres... Täiesti sürr tunne tekkis. Samas kui asi huvitab, siis on kenasti ajalugu ja tänapäeva jne. Suht igavalt küll aga mind õnneks asi huvitab ja liiga igavaks ei läinud. Ühel hetkel laekus minu juurde tädike ja teatas, et nüüd pannakse muuseum kinni. Ja mitte, et 10 min pärast, vaid KOHE! Ja tõesti - oligi KOHE! Palju ei puudunud, et välja saatmisel oleks lisandunud ka jalahoobid. Seega jäi mul osa muuseumist vaatamata ja võin hoiatada, et kui keegi plaanib sinna huviga minna, siis poolteist tundi on vähe. Kui huvi ei ole, siis ei maksa üldse minna - ausalt on igav. Mina lähen kunagi uuesti.

Tagasiteel ostsin Gentis ära ka ülejärgmise nädalavahetuse rongipiletid. Raudtejaama piletimüüjaga oli ütlemata lõbus ja piletid on olemas ja mul on peaaegu pankrot, kuid mitte päris. Loodan, et üritus on investeeringut ja kahte päeva rongisõitu väärt. Ahjahh - ühe otsa sõidan esimeses klassis sest esimese klassi pilet oli odavam kui teise oma. Piletimüüja soovitas mul mitte küsimusi esitada ja rahul olla ;)

Koju jõudes avastasin katastroofi. Minu elamisse on ära kadunud veinipudeli avaja. Lootusetult. See ON katastroof!