On asju, mida ei usuks.....

Sõitsin eile labori poole. Päike säras sinises taevas ja part tegi tiigi peal prääks. Kiirtee kohal oleval sillal nautisin kaunist vaadet liiklusummikule, mis ulatus silmapiirist silmapiirini. Sillalt alla sõites lasin Nunnul sibada, nagu ikka, et jaitsa kamennaja daroga algus libedamalt läheks kui..... kurvi taga imbus minu sõidureas edasi tänavapuhastusmasin. Teate küll see suur ja harjadega tolmuimeja, mis teeb võigast häält aga teede pealt kaovad liiv ja tolm. Ilus ja kena ja tark masin aga.... me olime totaalsel põlluvaheteel! Sain sellest asjast mööda ja alustasin pepupõrutajaga. Alles pärastlõunal tuli meelde, et see massin oli ju ka just selle teeni jõudmas. Ei tea kas keeras ringi või saab ta harju üles tõsta? Õhtul saabus teadmiste tund - jaitsa kamennad läikisid kut prillikivid! Kujutage ette pilti kui vasakul on mudane endine maisipõld, paremal on heinamaa ja nende vahel ühe auto laiune teekene. Isegi see lakutakse siin maal puhtaks. Kui poleks ise näinud, ei usuks.

Eile oli üldse suurte teadmiste päev. Ma olen korduvalt imestanud laboris masinast tuleva kohvi kummalise maitse üle. Päris kohv ei ole, lahustuv ka ei ole. Noh nagu hüljes - ei ole liha ega kala. Eile siis nägin kapil kohvimasinaga seostuvat kummalist pakki ja torkisin seda näpuga. Ei plahvatanud. Tegemist kohvi kontsentraadiga, mida hoitakse sügavkülmas ja siis sulatatakse ca 5 päeva tavalises külmkapis ja siis topitakse masinasse. Ütlemata kummaline löga on. Õnneks olen ma nagunii liikumas kohvi tarbimise tugeva vähendamise suunas ning hetkega olin teinud sellel teel pika samu edasi.

Täna Prüsselisse. Kui kõik läheb vastavalt UPSi lubadustele, siis peaks ma täna kätte saama ammu igatsetud apastraadi, mille nimel on ka natuke sente loetud. Ehk saan... ma tahan.... saan, eksju! Homme pidavat veini ja palju rämpstoitu antama. Ei tea kas vahvleid ka saab.....